Kōkajkaj im Jabōn Kennaan Ko Reitōn Jako Jān Ad Ekkonono (Mōttan 4)

SALT LAKE CITY, UT—Kōmeļeļe jān William Swain

Wiik neo ļo̧k jaar kōjemļo̧k column in kōn jabōn kennaan in “kiddie kwōjkwōj.”  Kōnke jej watōk bwe kōkajkaj im jabōn kennaan kein jaar jei ijin reaorōk n̄an kajin Majōl im enaaj juōn likjap ļapļap elan̄n̄e rejako jān kajin in ad, je kar jino likiti ijin n̄an kakemejmej kōjwōj kaki.  Ilo juōn wāween ba, men in jej kōm̧m̧ane ijin ej juōn “kiddid kwōjkwōj.”  Eokwe “e kiddie kwōjkwōj”—e naanetok jukjukin pād in ad, jouj im etale elaajrak in.

Jej ijjino kōn “ikōn bon̄ jab lo raan”, juōn jabōn kennaan eo ekkā kōjerbale n̄an ek (ik) kan eo̧n̄ōdi tok ilo bon̄ im rej kōmat wōt im kan̄i wōt iutrun kijeek eņ.  Ro rar kōmarōk mājeer relak rujtok jān aer kar “kiki in jipenpen” em̧ōj an maat ek.  Kiiō jabōn kennaan in “kiki kan̄ mājam” emaron̄ jerbal n̄an armej rein im rej kab jerkaktok jān kiki—rej rujtok kiiō im men eo kijeer ej mājeer. Jemaron̄ kar ba n̄an er: “kan̄ mājam bwe e to am kiki!”

Dāpij wōt lōmņak kein ilo ek, mōn̄ā im kōmenan̄, juōn jabōn kennaan jenan̄in jab ron̄ raan kein ej ejjeļo̧k bween an pako mōn̄ā.”  Je kijon̄ ron̄ aer bar ba: “ejjeļo̧k bween kijen pako.” Im em̧ool naan in n̄e kwo jan̄in kar lo im kam̧oole wāween an pako en mōn̄ā.  Ek jab in ejjab juōn ian ikōn ire ko rellāj wōt ilojet im ek im armej jimor re mijake, ak āinwōt aolep iien ej kwōle.  Ewi wāween an naan in jerbal n̄an armej ak mennin mour ko ioon āne?  Em̧m̧an kajjitōk in im kom ro rej riiti column in, jouj im jipan̄ kōj im litok uwaak ko ami n̄an email in i’laļ.

Jej aikuiji bar lōmņak ko ami ikkijien naan in—jej jab jeļā elan̄n̄e e wōtlok iumin ‘jabōn kennaan’ ke ak iumin ‘kōkajkaj’ ke—“jan̄ in lerro̧.”  Lerro̧ ej kōrā rot eņ leen pāleen em̧ōj an joļo̧k e im kōn an kōrā in kar kanuij kar iakwe, liin ej oktak im lerro̧, ak āinwōt bao in mejatoto emaron̄ ekkāke āinwōt bao in mejatoto ko.  N̄a ijjan̄in elolo lerro̧ ak em̧ōj aō ron̄ bwebwenatoon lerro̧, wūjwōt lo an juōn jan̄.  Elan̄n̄e kwe juōn eo em̧ōj an lo im bwebwenato ippān juōn lerro̧, jouj im kōmeleleik kōj kake im eļaptata kōn wāween aer jan̄.

Ilo Ratak rej ba “kiin kiin” ak ilo Rālik rej ba “kiiō kiiō” ak meleleier wōt juōn.  Kobaik naan in “wōt” im meleleen naan in juōn men eaikuij bōk jikin kiiō kiiō.  Al en an Laura Settlers ej kōjerbal aolep naan kein:

            “Tōbtōb ‘lo ial ne,

            Jān Rita n̄an Laura;

            Im lale an em̧m̧an,

            Bwe em̧ōj an pij im dedeļo̧k;

            Ippān doon:  “kiiō kiiō wōt, kiin kiin wōt!”

                        Taitōl, jej jab jeļā, jān Laura Settlers

                        circa., 1970 ko

Ilo wōt nemāmeen iien, kwo nan̄in ke kar ron̄ an jibūm im jimaam ba kwōn “m̧ōkaj jān jarōb”?  Melele eo:  em̧ōj am de jarōb (m̧ōkaj jorjor) ak kwōn m̧ōkaj ļo̧k jān an jarōb ak iliik kiiō.  “M̧ōkaj jān jarom” im “m̧ōkaj jān jeklaj” rūtto rane ad rekōn bar ba n̄an jen kaer ļo̧k.

Elan̄n̄e kwe ri eon̄ōd kwo naaj jeļā meleleen naan in “ron̄ bōro.”  “Ron̄ bōro” ej jikin eon̄ōd kwo jeļā ke enaaj wōr wōt ek ie. N̄e kar jikin ko̧kweet men en, jekdoon bōkā et kwōj etal in ko̧kweet ak enaaj wōr kwobban—ejaje ejjeļo̧k kweet ie.

Dāpij wōt lōmņak ņe am ilojet im jake tok naan in “kilin lele.”  Ijjab jeļā etke rar keidi armej rot eņ ejjeļo̧k an jook im ebedet armej n̄an kilin lele eņ, bōlen kōnke emijel kilin ek in.  Ak e bar lōn̄ ek ilojet emijel im pen kilier jān lele.  Ejjab kōkajkaj men in im jet iien n̄e rej ba kwo kilin lele, rej bar ba emijel kilim—ejjeļo̧k am jook im ebbāt.  Wōkkōk!

Ejja jān lojet wōt ej itok kōkajkaj in: “in̄in̄tōk in maj.”  Ajiri rot en ej jan̄ im ebeb bwe ejjab kōņaaņ ta eņ jinen im jemān rej ba eņ kōm̧m̧ane, ekijon̄ in̄in̄tōk in maj n̄an kajjeon̄ ukōt koņaaņ en an jinen im jemān.  Ajiri rot in ekijon̄ kōkatn̄itn̄it i.

Juōn kōkajkaj i dike bwe ej rōjan̄ kōj n̄an moņe bar juōn ej “ane tōm moņe.”  Jet ri nana rej anetol eok innām mane eok.  Rej kaalļo̧k eok im kwōj lōmņak em̧m̧an men eņ rej ba kwōn ilen kōm̧m̧ane, ak ejab ke rej bōkļo̧k eok n̄an jorrāān im metak.

“Jab loor am illu” ej juōn jabōn kennaan ekanuij em̧m̧an n̄an an epepen in diktakid jeļā bwe āinwōt rej jab iiūm wōt ak re illulu.  Jej pepe im kōm̧m̧an ko̧ņ ilo nukwin kein ad innām em̧ōkaj aer rupi kōkne re jaje kōmaanwa—men otemjej en m̧ōkaj kōm̧m̧ane.  Rejaje ta m̧wilaļ in jabōn kennaan in “m̧ōkajkaji jelatlati batbati.” Innām rōlak itaak re jaje ren et.

Je kōņaaņ lak itōn illu eokwe ewōr jet kein jerbal raan kein eļap ad bat jerbali jān epipen in diktakid, m̧ool men in.  N̄an waanjon̄ok, etal ikōtan ruo computer files rej pād ilo ruo computer format (Pages im Google Docs) rej kiki ļo̧k wōt kake, ak n̄a e bōk jimettan in juōn raan n̄an ao jeļā verbale.  Lukkuun m̧ool, rej ba n̄an n̄a ke “emaat aō raan,” āinwōt an al en ba:

            “Ilo aō pād im ij mōjņo̧ ļo̧k,

            Kōn wōt aō bwijwōļā ļo̧k,

            Emaat aō raan,

            Lukkuun m̧ool Emaat aō raan.”

            —Rikkōn:  jejaje

Lo kom wiik in laļ.

Jilkintok am lōmņak n̄an:  Will Swain, monkaruk10@gmail.com.